Sunday, August 10, 2008

What uplifts us and takes us through this journey called life?


What can we count on to help us fly?

The Belief that We Can Do It!

That must be our wings, because without it, we would never get off the ground.


Heia heia :)

Kuidas k6lgub?
Kaheksas n2dal sai just l2bi :)
Ainult 3+2 n2dalat t66d veel. L6pu l6hn on juba yleval:D
Iga n2dalaga j22b mul m6tteid kuidagi v2hemaks..aina raskemaks l2heb teile kirjutamine. Yritan end kuidagi ikka kokku v6tta.
Selle n2dala syndmused siis. Esmasp2ev hakkas meil suure pauguga:D Hommikul s66gikohas olles l2ks ilm j2rsku v2ga pimedaks. Esimestel tundidel k2is hoovihm ja tibutamine vaheldumisi. 6htul tuli aga tornaado hoiatusi iga 5 minuti j2rel. Meil lasti sireeni kah. Ma muidugi ei teadnud, mida see t2hendab nii et ma koputasin vapralt edasi. Umbes kell kaheksa 6htul, kui ma callbacke tegin, koputasin yhele uksele, kus k6ik tuled majas p6lesid, ehk siis n2ha oli et pere on kodus. Aga keegi uksele ei tulnud. Ma sain juba t2itsa pahaseks, et no h2sti panevad, nii kole ilm on ja nad ei v6i siis uksele tulla. Hiljem, kui ma p6hjuse teada sain, ma muidugi andestasin neile. Nimelt see sireen t2hendaski seda, et inimesed - evakueeruge. Nii et see pere, nad olid k6ik keldris peidus. Ja Laura muudkui koputas ja koputas:P Kui taevas t2iesti mustaks u 2 minutiga l2ks ja puud diagonaali maha vajusid suurest tuulest ja jubedalt vihma hakkas kallama, alles siis hakkasin ma kahtlustama, et midagi on vist jah m2da:D Ma suudan ikka nii blond m6nikord olla. Aga mis mul teha oli, surusin ennast tugevalt vastu maja seina, panin mapi vastu n2gu ja seisin seal u 10 minutit. L6puks v6tsin julguse kokku ja jooksin autosse. Selle 3 sekundilise tee jooksul sain ma muidugi t2iesti l2bi m2rjaks. Aga autos panin ma lihtsalt muusika p6hja ja j2lgisin m2ngu. P6nev lugu igatahes. 6nneks me muidugi p2ris tornaadot ei saanud, sest ma olen ikkagi veel siin ja kirjutan teile:D Aga hiljem sain teada, et see m66dust meist u 10 min. kauguselt. Ja n2iteks St. Charles North Highschool, mille k6rval ma p6him6tteliselt elan. See sama torm viis koolil katuse pealt minema ja 2ike pani selle veel tagatipuks p6lema kah. Ja hiljem mul pere r22kis, et nii hullu tormi pole siin tykk aega n2htud. Hea teada :)
J2rgmised kaks p2eva l2ksid ysna aeglaselt. Ma hakkan v2sima..
Neljap2eval k2isin ma Mari followmas, meie k6rvalorgist. See andis mulle hea positiivse t6uke, nii et reede oli mul selle n2dala m6nusaim p2ev:) Lihtsalt tsillisin ringi ja n2gin lahedaid inimesi:D
Reede 6htul tuli aga selline yllatus, et minu k6igekallim roommate Madlike kallike..ta kolis v2lja oma 6e juurde. Aga hea uudis on see, et laup2eval kolis Iivika (v2ike virk:D) siia, Madli asemele, nii et ma ei pea yksi olema ja tuju on ikkagi hea:D
Kahju on, aga samas, see mis me teeme on raske, nii et ma saan t2iesti aru. Mina teen selle asja l6puni. Juba ainuyksi sellep2rast, et minu nimi on Laura Meimer. Uhkelt, sirge seljaga marsin tagasi..tahate n2ha? :D
T2na oli tore p2ev, nagu pyhap2evad alati. Meie tiim on kyll nyyd tunduvalt v2iksem. Ainult kolm tydrukut (nyyd meid hoitakse rohkem:D), aga me oleme ka j2rjest yhtsemad ja l2hedasemad, mis on tore. Mulle meeldib mu tiim:D
T2na ma m6tlesin, et elu on ikka ilus :) K6ik see mis me siin teeme, v6i mida iganes keegi teine yksk6ik kus mujal teeb. K6igil on raskeid aegu ja kergemaid aegu. Aga kui v6tta 2 minutiks p2evas aeg maha ja lihtsalt vaadata enda ymber, siis tegelikult on ikkagi k6ik nii ilus ja mul on nii hea meel, et ma siin olen ja seda teen..Ma arvan, et see k6ik j6uab mulle kohale v6ibolla alles talvel, kui juba Eestis olen ja sellele k6igele tagasi vaatan. Ja ma tean, et ma olen siis rahul:)
See rabelemine on seda v22rt..(sorri, j2lle r22gin endaga siin:D:P)
Heakene kyll siis praeguseks. Teeme yhe kiire ja efektiivse n2dala ja juba j2lle pean ma pingutama, et oma halli ollust natuke kupli all liigutada ja teile siia midagi kirja panna.
Ait2h Perit, su sms oli nii armas, tuli v2ga 6igel hetkel:) Ja ma ootan suure huviga su kirja:D
Emme, j2rgmine n2dal yritan paremini seda helistamist orgunnida..sama Viirikale (ma ei ole sellest skaibist siin ikka sotti saanud..tegelen asjaga;)
Musi teile k6igile. Ma ikka igal 6htul igatsen teid (p2eval yritan ainult t66le m6elda)
Nii natukene veel. I Can Do It! :D
Kallistan.
PS: pildil on minu uus roomie, Iivika aka V2ike Virk :) V2ga nunnu pisike mutukas, kes nyyd mu k6rvalvoodis elab:D Ma olen rahul. Koos p6rutame l6puni. Ja k6rge lennuga:)
Laura:)

1 comment:

Marita said...

Tule ja too Eestisse nüüd natukenegi päikest! Tunne on nagu oleks suvi läbi. Praegu lepiks parima meelega isegi parmupäevitusega (as you call it) :). Ühesõnaga ükskõik kui mitu kraadi - juba mõnedki teeks tuju heaks! Hommikul tulid mu "uuest" korterist Ranno ja Rivo läbi ja tegin neile pannkooke enne seda kui nad Viljandisse suundusid. Olen praegu pidevalt Tallinnas ja sain isegi mingisse reklaamiagentuuri tööd. Kooliajaks ka!:D Esmaspäevast hakkab siis peale. Tahtsin sulle veel lihtsalt öelda, et sa ei unustaks - sul on soolaleival käimata :). Ootan sind avalisüli!:)
Musu!