...siis võite seda teha mu Facebooki lehel...igapäevaselt ;)
https://www.facebook.com/LauraTheBookgirlMeimer
Sunday, July 14, 2013
Murdepunkt.
Tsauki.
Ma just avastasin, et mul on ainult 42 päeva jäänud veel töötada.... Nii vähe :|
Päris karm ikka. 7 nädalat tundub palju rohkem, kui 42 päeva.
Aga jah, nii ta on. Nii et tuleb endast ikka iga päev parim anda, et suve lõpus midagi kahetsema ei peaks.
Siin on tore. Ma olen kuulnud mis teistel tudengitel teistes osariikides toimub...ja...noh...meil on siin Maarjaga ikka mega tsill. No problems :)
Vahepeal mõtleme ise endale probleeme välja, hehe.
Panen siia paar pilti sellest nädalast. Ma sain oma 300 ühiku särgi, woop woop. See oli tore. Ja see särk on mega mõnus töötamiseks :)
Siis, ma leidsin lõpuks endanimelise tänava üles :) ainult 6 suve läks aega, hehe :D
Ja natuke mu hommikusest positiivsest lugemisest.
Nautige :)
Üldiselt läheb mul hästi. Tiksun siin vaikselt omas tempos ja naudin Texast.
Pean nüüd magama minema. Olge mõnusad ja kirjutage-joonistage ikka mulle ;)
Ok, pilt minust mu uue särgiga on mul iPadis ja ma miskipärast ei taha ta minuga hetkel koostööd teha ja seda pilti siia panna. Võibolla siis järgmisel nädalal :)
Mõnusat nädalat!
L
Sunday, July 7, 2013
Natukene mu tegemistest.
Tsauki,
Kuna ma lubasin siia täna midagi kirjutada, siis ma teen seda. Õnneks ei lubanud ma midagi väga pikalt kirjutada :p
Mul on kell siin 11 õhtul juba ja ma oeaksin magama, nii et teen kiirelt ja lühidalt. Mu viimastest seiklustest Vancouveris on palju palju juhtunud. Ma lendasin Chocagosse, olin paar päeva seal ootel, et uuesti Kanadasse minna...siis tuli aga uus info, et Kanada läks lukku ja mul on vaja kiiremas korras Eestisse sõita ja endale USA viisa teha. Mõeldud, tehtud, broneerisin kohe järgmise lennu Eestisse. Tuleb välja, et praegu on reisimine väga popp, nii et suht raske oli lendu saada. Lõpuks ma selle siiski leidsin....reis kokku kestis üle 30h. Ma pidin 9h Londonis veetma ja veel 9h Helsingis, kust ma oleksin pidanud veel edasi Riiga lendama ja sealt bussiga Tallinna sõitma. Ma otsustasin Helsingis pagasi välja võtta ja hommikul esimese laevaga Tallina sõita. Hea plaan. Reisid olid tegelt ka nii täis broneeritud, et üle ookeani lennul olid absoluutselt kõik kohad hõivatud. Sellist asja pole ma varem nii suures lennukis näinud.
Igatahes, Eestis olin ma pühapäevast neljapäevani (suur suur aitäh Helinile öömaja eest:) )
Teisipäeval käisin viisa interviul, kolmapäeval sain passi kätte ja neljapäeva lõunal startisin tagasi Ussa. Päris palju lendamist ühe nädala jooksul :D
Aga Eestis oli äge, sain natuke Eesti suve rõõme maitsta :)
Nii äge oli see, et Hedy tuli minu pärast Tallinna, nii et sain temaga natuke aega veeta. Ja Helini ja Kadri ja Sillega käisime me Pirita kloostri varemetes vabaõhu kontserdil ka (minu, Helini ja Kadri jaoks oli see esimene suvine vabaõhu kontsert viimase 5 aasta jooksul - nii et päris eriline hetk:) )
Esinesid Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna - see oli väga väga äge :)
Veel sain ma Viirika ja Ayrtoniga ka aega veeta, mis oli mega tore. Käisime kinos ja tsillisime niisama. Mega mõnus :)
Suur aitäh Ayrtonile, et mind lennujaama viisid ja siis veel pärast mu poolele pagasile eraldi järgi tulid. Väga äge sinust :)
Eesti õhk sakib selles suhtes, et nad ajavad ikka pilli lõhki oma reeglitega. Esimene lend oli mul 30 min pikk ja nad tahtsin mu käsipagasi lisakilode eest €80 saada (mõõtmete poolest oli kõik ok, aga kuna mul oli bookbag ka käsipagasis, siis see kaalus u 5 kg lubatust rohkem) kusjuures järgmistel lendudel mingeid kilode piiranhuid polnud. Väga nõme. Lõpuks ladusingi oma bookbagi käsipagasist välja ja Ayrton korjas selle hiljem receptionist peale.
Ok. Siis lendasin Ussa. Ma olen muidu Texases sel suvel, kes veel ei tea :D
Elan koos Maarjaga ja mega äge on kõik :)
Ma lendasin oma suve linna San Angelo asemel Midlandi, mis on siit u 2h kaugusel, sest sealne autorent kuuks ajaks on u $200 odavam. Mõtlesin et säästan raha :)
See oli ka omaette ooper, et autot saada. Mingi hek oli tunne et pean bussiga San Angelosse tulema, sest mu pangakaardid ei läinud miskipärast nende masinatest läbi. Palju pusimist ja euroopasse helistamist ja esimesi pisaraid (mis olid pigem sellest et juhe jooksis lihtsalt kokku pärast edasi-tagasi lendamist ja nii palju plaanimuutusi jne jne...lõpuks siis kõige lambikam ja väiksem probleem tõmbas silma märjaks :D naljakas) Aga õnneks tulid appi mu kõige ägedamad emme ja issi, kes tsillisid samal ajal Hispaanias ja tähistasid jaanipäeva.....nad ajasid minu pärast oma sõbrad Eestis jalule, kes siis lõpuks mind hädast välja aitasid :) Suur aitäh teile kõigile :)
Ja siis sõitsin enda piirkonda. Laupäev oli esimene tööpäev ja emotsioon lõi peapeal kokku ja ma sain aru et olen üsna roostes.....aga õnneks tuli kohe pühapäev, nii et sain ennast natuke koguda, et siis esimene täispikk töönädal ette võtta. Hetkel on siis minu jaoks 2 nädalat möödas. 8 veel :) selline lühike suvi on sel korral.
Inimesed on siin mega sõbralikud ja ilmad väägaaaaa kuumad. Wow. See oli ikka kerge shokk alguses :D ma olin ennast ju harjutanud mõttega, et tuleb jahe Kanada suvi.....ja siis tuli hoopis 40+C Texas :p
Ok, üritan varsti jälle kirjutada....saite väikese ülevaate, mis vahepeal toimunud on :)
Kui tahate mulle postkaarte saata, siis mu suve aadress on 311 N Bryant Blvd, San Angelo, TX, 76901, USA. :)
Me oleme nii ägedad, et sebisime ennast Motel6-te suveks tasuta elama, woop woop, hehehehe :D
Musi-kalli-pai.
Teie Laura :)
Kuna ma lubasin siia täna midagi kirjutada, siis ma teen seda. Õnneks ei lubanud ma midagi väga pikalt kirjutada :p
Mul on kell siin 11 õhtul juba ja ma oeaksin magama, nii et teen kiirelt ja lühidalt. Mu viimastest seiklustest Vancouveris on palju palju juhtunud. Ma lendasin Chocagosse, olin paar päeva seal ootel, et uuesti Kanadasse minna...siis tuli aga uus info, et Kanada läks lukku ja mul on vaja kiiremas korras Eestisse sõita ja endale USA viisa teha. Mõeldud, tehtud, broneerisin kohe järgmise lennu Eestisse. Tuleb välja, et praegu on reisimine väga popp, nii et suht raske oli lendu saada. Lõpuks ma selle siiski leidsin....reis kokku kestis üle 30h. Ma pidin 9h Londonis veetma ja veel 9h Helsingis, kust ma oleksin pidanud veel edasi Riiga lendama ja sealt bussiga Tallinna sõitma. Ma otsustasin Helsingis pagasi välja võtta ja hommikul esimese laevaga Tallina sõita. Hea plaan. Reisid olid tegelt ka nii täis broneeritud, et üle ookeani lennul olid absoluutselt kõik kohad hõivatud. Sellist asja pole ma varem nii suures lennukis näinud.
Igatahes, Eestis olin ma pühapäevast neljapäevani (suur suur aitäh Helinile öömaja eest:) )
Teisipäeval käisin viisa interviul, kolmapäeval sain passi kätte ja neljapäeva lõunal startisin tagasi Ussa. Päris palju lendamist ühe nädala jooksul :D
Aga Eestis oli äge, sain natuke Eesti suve rõõme maitsta :)
Nii äge oli see, et Hedy tuli minu pärast Tallinna, nii et sain temaga natuke aega veeta. Ja Helini ja Kadri ja Sillega käisime me Pirita kloostri varemetes vabaõhu kontserdil ka (minu, Helini ja Kadri jaoks oli see esimene suvine vabaõhu kontsert viimase 5 aasta jooksul - nii et päris eriline hetk:) )
Esinesid Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna - see oli väga väga äge :)
Veel sain ma Viirika ja Ayrtoniga ka aega veeta, mis oli mega tore. Käisime kinos ja tsillisime niisama. Mega mõnus :)
Suur aitäh Ayrtonile, et mind lennujaama viisid ja siis veel pärast mu poolele pagasile eraldi järgi tulid. Väga äge sinust :)
Eesti õhk sakib selles suhtes, et nad ajavad ikka pilli lõhki oma reeglitega. Esimene lend oli mul 30 min pikk ja nad tahtsin mu käsipagasi lisakilode eest €80 saada (mõõtmete poolest oli kõik ok, aga kuna mul oli bookbag ka käsipagasis, siis see kaalus u 5 kg lubatust rohkem) kusjuures järgmistel lendudel mingeid kilode piiranhuid polnud. Väga nõme. Lõpuks ladusingi oma bookbagi käsipagasist välja ja Ayrton korjas selle hiljem receptionist peale.
Ok. Siis lendasin Ussa. Ma olen muidu Texases sel suvel, kes veel ei tea :D
Elan koos Maarjaga ja mega äge on kõik :)
Ma lendasin oma suve linna San Angelo asemel Midlandi, mis on siit u 2h kaugusel, sest sealne autorent kuuks ajaks on u $200 odavam. Mõtlesin et säästan raha :)
See oli ka omaette ooper, et autot saada. Mingi hek oli tunne et pean bussiga San Angelosse tulema, sest mu pangakaardid ei läinud miskipärast nende masinatest läbi. Palju pusimist ja euroopasse helistamist ja esimesi pisaraid (mis olid pigem sellest et juhe jooksis lihtsalt kokku pärast edasi-tagasi lendamist ja nii palju plaanimuutusi jne jne...lõpuks siis kõige lambikam ja väiksem probleem tõmbas silma märjaks :D naljakas) Aga õnneks tulid appi mu kõige ägedamad emme ja issi, kes tsillisid samal ajal Hispaanias ja tähistasid jaanipäeva.....nad ajasid minu pärast oma sõbrad Eestis jalule, kes siis lõpuks mind hädast välja aitasid :) Suur aitäh teile kõigile :)
Ja siis sõitsin enda piirkonda. Laupäev oli esimene tööpäev ja emotsioon lõi peapeal kokku ja ma sain aru et olen üsna roostes.....aga õnneks tuli kohe pühapäev, nii et sain ennast natuke koguda, et siis esimene täispikk töönädal ette võtta. Hetkel on siis minu jaoks 2 nädalat möödas. 8 veel :) selline lühike suvi on sel korral.
Inimesed on siin mega sõbralikud ja ilmad väägaaaaa kuumad. Wow. See oli ikka kerge shokk alguses :D ma olin ennast ju harjutanud mõttega, et tuleb jahe Kanada suvi.....ja siis tuli hoopis 40+C Texas :p
Ok, üritan varsti jälle kirjutada....saite väikese ülevaate, mis vahepeal toimunud on :)
Kui tahate mulle postkaarte saata, siis mu suve aadress on 311 N Bryant Blvd, San Angelo, TX, 76901, USA. :)
Me oleme nii ägedad, et sebisime ennast Motel6-te suveks tasuta elama, woop woop, hehehehe :D
Musi-kalli-pai.
Teie Laura :)
Friday, June 7, 2013
Stuck in Vancouver for few days :)
June 6 2013 u kell 19:45.
Vancouveri kesklinnas, Starbucksi ees.
Mul on niii äge elu lihtsalt.
Ma istun hetkel Kanadas, Vancouveri kesklinnas Starbucksis, joon oma skinny-vanilla lattet (0 calories :D) ja vaatan Lanzarotel tehtud pilte, kus ma olin vähem, kui kuu aega tagasi.
Ma olen 26 aastane, maailma natukene näinud, käigu pealt probleeme lahendav neiu. Mu elus on niii ägedad inimesed.
Ma tutvusin täna rongijaamas Frankiega, kes on 57 aastane kanada härra (USAs sündinud). Mega tsill vana. Ja tema ütles et ta kadestab mind ja mu julgust ja ellusuhtumist. Ja see tekitas minus nii hea tunde.
Me rääkisime umbes 30 min juttu, põhiliselt reisimisest. Tüüp on terve maailma läbi rännanud. Hetkel läks sõbrale külla, paadiga sõitma. Ta elu unistus oli endale purjekas osta ja 6 kuud tagasi ta ostiski selle endale. Ja tal on plaan sellega Uus-Meremaale seilata. Ta ütles, et kui sinna kohale jõuab, siis ta mõtleb minu peale (ilmselgelt rääkisin ma talle oma suurest kiindumusest Uus-Meremaa suhtes:)
Ta tegi mu päeva heaks.
Tegelikult on terve päev hea tuju olnud, kuigi ma ei saanud piiripeal eriti häid uudiseid (uudiste tooja aga oli väga väga kena pikk, blond, siniste silmadega, natuke alla 30 aastane mees, kes oli mega sõbralik ja tsill, nii et mul ei olnud isegi võimalus närvi minna).
Ma ei saanud täna business visitorina Kanada riiki siseneda, ja ma ei läinud üldse endast välja. Vb oli see magamatusest, sest tolleks hetkeks ei olnud ma juba 30h maganud ja peast olin ma kergelt soe (olen siiani, praegu tiksub juba 40-s tund :p) aga ma ei hooli, sest energy is a choice. Energy is a state of mind. Ja mul on mega palju energiat. Ma istun siin praegu ja ootan Edgarit. Vancouveris on veel 5 eestlast, kes jõudsid siia eile. Aga nad rentisid koos hotellitoa ja auto, ja mina enam sinna kuidagi ei mahu. Mõtlesin siis, et üksinda hotelli eest maksta on ka natuke nigel ja hakkasin uurima. Uurisin siit ja sealt ja põhiliselt facebookist sõprade, tuttavate ja sõprade sõprade käest. Ja kaks tundi hiljem - voalaa, oli mul 2-3 erinevat ööbimisvarianti olemas.
Üks neist oli Eleni leitud HQ variandi kaudu. Tyler, üks noormees Prince Georges (kuhu ma siis lõpuks jõudma peaksin ja suvel töötan). Ta saatis mulle paar päeva tagasi kirja, et tsau Laura, ma olen Tyler, ma ei saa sulle kahjuks lennujaama vastu tulla, aga see on minu aadress, võti on mati all, mine alla korrusele, seal saate Eleni ja Maarjaga suvel elada ja tunne end kui kodus. Neti parool on see ja see - tseki meili ja ma ise jõuan u 2h hiljem.
Väga loogiline, eks :)
Sulle kirjutab keegi kusagilt teisest maailma otsast ja küsib, kas tema ja ta kaks sõbrannat saaksid su juures 3 kuud elada. Sa oled nõus. Ja siis sa lased neil sisse kolida, ilma et sa ise kohalgi oleksid. Vat see on usaldus :)
Minul oli igatahes suu lahti. Müstiline lihtsalt.
Noh, õigeks ajaks ma Prince Georgei ei jõudnud, kuna jäin Vancouverisse õiget visitor-staatust ootama. Andsin siis Tylerile ka sellest teada ja küsisin, äkki tal on Vancouveris mõni sõber, kes mind tahaks paar päeva hostida - mine hulluks. Tal palju sõpru :) ja 5 min hiljem oli mul öömaja olemas :)
Samal hetkel vastas mulle Triinu ka ja ütles, et saaksin ühe alumni juurde diivanile tänaseks, kui tahan. Üritasin siis hetkeks kainet mõistust kasutada ja jõudsin järeldusele, et sõbra sõber (kes on ühtlasi ka SWga seotud) on ohutum variant, kui võhivõõra Tyleri sõbra sõber :)
Ja siin ma nüüd siis istun. Tulin rongiga kesklinna ja pidin Edgarit (SW alumni, ehk vilistlane siis) kell 20:00 siin ootama. Ta elab kohe üle tee, aga jõuab alles sellel ajal koju.
Mind visati muidugi just Starbucksist välja - nad juba sulgevad. Nii et nüüd istun tähtsa näoga oma kohvri hunnikuga Starbucksi ees :D
Aga ma ei lase ennast sellest häirida.
Kanada on mega ilus.
Või õigemini Vancouver on mega ilus. Ma pole sellest veel 1%-gi näinud...aga see alla 1% on väga ilus olnud.
Jah, kui ma pikemalt mõtlema jään, klaasistub pilk ja ma jään silmad lahti magama. Aga kui üritan samal ajal siia midagi kirja kah panna, siis see hoiab mind ärkvel ja samas tuletab meelde möödunud sündmusi ja emotsioon lööb jälle laksuga üle pea kokku.
Äge elu on mul ikka :)
No tere, nüüd võetakse mul tool ka tagumiku alt ära :D ikka täiega sulgevad. Nii et nüüd kolisin äärekivi peale, hehehe :)
Jah. Ok. Selline lugu siis.
Varsti kirjutan jälle (mõtlesin, et panen kogu selle kupatuse enda jas kirja - selline tänulikkuse tunne tuli peale...et ikka nii äge on kõik:) kuigi ma võiksin tänasest päevast vähemalt 10 põhjust leida, miks kurb ja pettunud ja vihane jne olla. Ma olen oma emotsioonide sepp ja oma õnne rajaja. Jaa, jaa, jaa :D
Ok, kui ma nüüd lõpetan, siis on tegelt ka suur tõenäosus, et ma jään püstijalu magama. Une värin on sees juba.
Kallistused Teile mu kallid!
xx
Teie Laura =]
Tuesday, June 4, 2013
No hei hei :)
Näed siis, aasta on juba möödas minu eelmise suve algusest. Eelmisel suvel töötasin ägeda grupi inimestega South Carolinas ja otsustasin mitte blogi pidada.
Hetkel istun Nashvilles, Holiday Innis, Salesschool on läbi ja enamik inimesi magab, sest paljud peavad kell 3-4 ärkama, et oma lennule jõuda.
Minul tuleb teistsugune suvi. Hoopis teistsugune salesschool oli ka. Kui viimased kaks suve oli mul au olla OL (organizational leader) ja alati oli rohkem teha, kui aega. Siis sel aastal lähen ma hoopis üksinda Kanadasse :)
Tegelikult mitte päris üksinda, sinna läheb terve hunnik inimesi, aga siin Nashvilles, salesschoolis oli Kanadasse minejaid koos minuga 5 ja me ei olnud eraldi grupina koos, nii et kui kõigil olid orgi miitingud, siis olin mina väike loner ja tsillisin üksinda :)
Veider. Pärast 2-te OL aastat oli niiviisi suht üksinda olemine väga off-schedule tunne. Koguaeg oli tunne, et midagi on valesti või tegemata.
Kanadasse lähen ma sellisel toredal põhjusel, et ma ei saanud USAs töötamise jaoks tööluba, kuna mul oli üks paber puudu. Arvatavasti oleks ma selle lõpuks saanud ka, aga kuna mais oli mul suht kiire, siis otsustasime, et minu närvide huvides on lihtsam kui kindlalt Kanadasse lähen, selle asemel et vb USsA tulla.
Tundus äge idee. Ja nüüd ma lõpuks tean ka kuhu ma täpsemalt lähen ja kellega.
Prince George, British Columbia ja elan esialgu koos Elen Tsopi ja Maarja Käseväliga. Ja ma olen mega excited, sest nad on kaks väga kõva tsikki.
Kift, googeldasin Prince Georgei ka ja noh, mis ma oskan öelda - väga väga ilus tundub. Mäed ja järved ja ilus noh :)
Aga ok, kuidagi raske on kirjutada. Ei tea kas asi on selles, et ma olen väsinud ja siin on kell juba päris palju...või selles, et ma pole ammu kirjutamisega tegelenud. Igatahes, kuidagi ei tule midagi head siia.
Aga plaan on siia igal pühapäeval ikka midagi kirja panna. Kui ei meeldi, siis soovitan mitte lugeda :D
Grammatiliselt on seda arvatavasti üsna valus lugeda, hehe :D
Ja pigem saab sellest minu positiivse selftalki nurk, kui midagi väga asjalikku.
Ilusat suve kõigile!
It's going to be legen....
wait for it... ;)
xx
Laura
Näed siis, aasta on juba möödas minu eelmise suve algusest. Eelmisel suvel töötasin ägeda grupi inimestega South Carolinas ja otsustasin mitte blogi pidada.
Hetkel istun Nashvilles, Holiday Innis, Salesschool on läbi ja enamik inimesi magab, sest paljud peavad kell 3-4 ärkama, et oma lennule jõuda.
Minul tuleb teistsugune suvi. Hoopis teistsugune salesschool oli ka. Kui viimased kaks suve oli mul au olla OL (organizational leader) ja alati oli rohkem teha, kui aega. Siis sel aastal lähen ma hoopis üksinda Kanadasse :)
Tegelikult mitte päris üksinda, sinna läheb terve hunnik inimesi, aga siin Nashvilles, salesschoolis oli Kanadasse minejaid koos minuga 5 ja me ei olnud eraldi grupina koos, nii et kui kõigil olid orgi miitingud, siis olin mina väike loner ja tsillisin üksinda :)
Veider. Pärast 2-te OL aastat oli niiviisi suht üksinda olemine väga off-schedule tunne. Koguaeg oli tunne, et midagi on valesti või tegemata.
Kanadasse lähen ma sellisel toredal põhjusel, et ma ei saanud USAs töötamise jaoks tööluba, kuna mul oli üks paber puudu. Arvatavasti oleks ma selle lõpuks saanud ka, aga kuna mais oli mul suht kiire, siis otsustasime, et minu närvide huvides on lihtsam kui kindlalt Kanadasse lähen, selle asemel et vb USsA tulla.
Tundus äge idee. Ja nüüd ma lõpuks tean ka kuhu ma täpsemalt lähen ja kellega.
Prince George, British Columbia ja elan esialgu koos Elen Tsopi ja Maarja Käseväliga. Ja ma olen mega excited, sest nad on kaks väga kõva tsikki.
Kift, googeldasin Prince Georgei ka ja noh, mis ma oskan öelda - väga väga ilus tundub. Mäed ja järved ja ilus noh :)
Aga ok, kuidagi raske on kirjutada. Ei tea kas asi on selles, et ma olen väsinud ja siin on kell juba päris palju...või selles, et ma pole ammu kirjutamisega tegelenud. Igatahes, kuidagi ei tule midagi head siia.
Aga plaan on siia igal pühapäeval ikka midagi kirja panna. Kui ei meeldi, siis soovitan mitte lugeda :D
Grammatiliselt on seda arvatavasti üsna valus lugeda, hehe :D
Ja pigem saab sellest minu positiivse selftalki nurk, kui midagi väga asjalikku.
Ilusat suve kõigile!
It's going to be legen....
wait for it... ;)
xx
Laura
Monday, August 29, 2011
Käisime Coca Cola muuseumis =)
Mõned pildid meie kõigeägedamast orgist üldse :D
Vaata emme, tegime Markusega Coca Cola mõmmiga pilti :) nagu väikesed lapsed, hehe
Ja siis pildid mu normaalsetest toanaabritest ja Silvast tagasiteel - ta sõitis pool teed sellises asendis :P
ja siis CC muuseumis sai u 40 erinevat CC toodet üle kogu maailma proovida ja Eesti nupu alt sai mingit mittekõigemaitsvamat vedelikku. Väga halb promo meie riigile ma ütlen.
Ja siis pärast muuseumi läksime söögikohta otsima - ei leidnud:D aga poisid said möödaminnes Hootersi tsikkidega pilte teha - nad olid ikka väga õnnelikud. 12 nädalat ikkagi. Suvi on oma töö teinud :D
Need reklaam maalid olid mega ilusad minu meelest. Kirkad värvid :)
Ja siis käisime 4D kinos - vett pritsiti näkku ja 3D priilid olid ees ja toolid värisesid ja täis mäng ikka :)
Kift päev oli..
Subscribe to:
Posts (Atom)